Kui esmalt 2019. aastal aeglase elustiili liikumise (slow movement) avastasin olin päris üllatunud. Kõik põhimõtted tundusid päris loogilised ja tõesti tervislikud nii indiviidile kui ka keskkonnale. Inglise keeles materjali jagus, kuid segadust tekitas minu jaoks: Miks ma sellest varem kuulnud pole? Miks eesti keeles selle kohta infot napib? Kus on selle filosoofia “aga” või “konks”, mille tõttu on aeglustamine justkui tabuteema.
Milles seisneb aeglane elustiil, eluviis, liikumine ja filosoofia?
Mulle meeldib öelda, et aeglase elustiili liikumine ei olegi aeglaste inimeste liikumine. Eesmärk ei ole elada nii aeglaselt kui vähegi võimalik. See on pigem liikumine kiire elutempoga inimestele.
See on filosoofia, mis tuletab meelde, et me ei peaks alluma ühiskonna survele või tänapäeva valikute rohkusele, vaid võiksime tegutseda endale sobilikus jätkusuutlikus tempos. Võiksime väärtustada kvaliteeti ning lahti lasta kvantiteedi püüdlustest.
Kuid aeglane elustiil ei hõlma kaugeltki ainult ajakasutuse küsimusi. Ehk olete kuulnud aeglasest toidust, aeglasest moest, aeglasest reisimisest, aeglastest linnades ehk Cittaslowdest või hoopis aeglasest fotograafiast… Tõesti aeglase liikumise alavoole on üle 30 ja võime antud filosoofiat leida pea igas eluvaldkonnas. Mis neid alaliikumisi kõiki ühendab? Nagu juba mainitud, siis kvaliteedi väärtustamine ja julgus aeglustada. Inglise keeles on kasutusel ka vahva akronüüm, mis aeglaste liikumiste ühise raamistiku hästi esile toob:
S – sustainable – jätkusuutlik
L – local – kohalik
O – organic – looduslik, naturaalne, mahe
W – whole(some) – terviklik, tervislik
Kus on “konks”?
Asusime koos väikese tiimiga 2020. aastal AEGA ON taskuhäälingut looma, et uurida oma valdkonna ekspertidelt ja inspireerivatelt avaliku elu tegelastelt, mis nemad aeglase elustiili liikumisest arvavad. Tuleb tõdeda, et alguses oli endalgi rohkem skeptilisust ning saatekülalistele sai iga kord rõhutatud, et vastaku nii nagu nemad arvavad, ja ärgu jäägu aeglase filosoofia konteksti kinni. Mida enam intervjuusid sai läbi viidud – eriti teadlastega – sai selgeks, et tõesti aeglasem oleks parem nii endale kui ka keskkonnale meie ümber.
On selge, et kiirustamine ja aeglustamine peaks käima käsikäes. Mulle endale meeldib öelda, et edukalt kiirustamiseks peame tervislikult aeglustama. Küll aga on teadlased väljendanud, et elame ajas, kus ühiskond ongi kiirustamise poole kaldu ning hetkel oleks vaja rohkem aeglustamisega tegeleda – seda nii ajakasutuses kui tarbimises.
Tööstusrevolutsioon on ühiskonnas oma töö teinud ning produktiivsus on jätkuvalt ülim väärtus. Kusjuures ajalooliselt on põnev mõelda, et oleme sellise mõtteviisiga elanud umbes 270 aastat, mis moodustab inimkonna ajaloost alla 3% ning planeedi Maa ajaloost kübeke 0,000006%. Tööstusrevolutsiooni järgses kapitalistlikus ühiskonnas aega maha võttes (või ainuüksi sellest rääkides), tekib paljudel meist seos “ma ei ole produktiivne” -> “ma ei ole kasulik” -> “ma olen kasutu” -> “ma ei ole väärtuslik” ning tekib vajadus pausihetked tegevustega täita.
Mida enam olen aeglustamise teemat uurinud, olen aru saanud, et aeglustamine oma olemuselt ongi produktiivne! Vaadake kasvõi puhkamise definitsiooni EKIs:
“Puhkus on töövaheaeg, puhkeseisund või tegevus, mis kõrvaldab organismi väsimuse ja taastab töövõime”
Puhkamine oma olemuselt võib olla väga produktiivne, kui seda teha moel, mis päriselt aitab välja puhata ning töövõimet tõsta.
Õnneks on viimastel aastatel tasapisi see mõtteviis jõudnud ka avalikku diskussiooni. Olgu näiteks film “Fred Jüssi. Olemise ilu” (2020, Jaan Tootsen), raamat “Loovusest ja logelemisest” (2022, Jaan Aru) või logelemise konverents “Kuidas süütundeta logeleda? (2023, Peaasi).
Aeglase liikumise inspiratsioon ei pruugi olla iga inimese jaoks vajalik, kui juba osatakse jõudu taastavalt toimetada ja teha teisi jätkusuutlikke valikuid. Samas valdavale osale meist võib see olla kaua oodatud päästev hääleke, mis annab justkui loa teha tervislikke valikuid iseendale ja meie planeedile, jättes kõrvale tänapäevase püüdluse haarata kinni igast ahvatlevast võimalusest, uutest trendidest ja luksusest.