Vaimse tervise teemad tõusevad aina enam päevakorda. Õnneks me räägime sellest! Üha enam on märgata koolitajaid, mentoreid, coache, kes aitavad inimestel toime tulla ülemäärase kestva stressi, läbipõlemisega. See on igati tervitatav. Paraku ei ole see aga piisav. Tööpõld on otsatu ning abini jõudvate klientide võidud on väga väike osa muutusest, mida vajame.
Külastasin hiljuti aeglaste linnade võrgustiku Cittaslow peakontorit Itaalia väikelinnas Orviettos. Vesteldes Cittaslow peasekretäri Pier Giorgio Olivetiga tundsin varasemast veelgi enam, et rääkides läbipõlemisest tegeleme justkui väikese leegi kustutamisega, samal ajal kui vaatame pealt, kuidas tulekahjule vaid hoogu juurde antakse. Tegeleme tagajärgedega ning ennetus toimub ehk hoopis valest kohast.
Kas teadlikkus laialt levinud vaimse tervise probleemidest nagu läbipõlemine, ärevus ja depressioon on ikka see, mida vajame? Ehk oleks veelgi olulisem teadlikkus sellest, milline elukeskkond on meile päriselt tervislik?
Orvietto elanike sõnul on aeglaste linnade võrgustikku kuulumine justkui kogukonna ühine kokkulepe austada kohalikku pärandit ning tervislikku elutempot. Cittaslow koondab 287 linna 33 riigist üle maailma. See on võrgustik kogukondadest, kus eesotsas kohaliku omavalitsusega on otsustanud väärtustada head elukeskkonda. See on kogukonna otsus mitte kaasa minna meeletu kasvamise, linnastumise ja teiste globaalsete trendidega, mis kahjustavad nii keskkonda, kultuuripärandit kui ka kohalike tervist. Võrgustiku peasekretäri Pier Giorgio Olivetti sõnul on see võrgustik kui praktiline raamistik, kuidas kohalike väljakutsetega toime tulles toetuda ühiselt kokkulepitud väärtustele.
Aeglastes linnades väärtustatakse kohalikku autentset ja kvaliteetset toodangut. Tarbides kohalikku puhast kvaliteettoitu hoiame oma kõige tähtsamat vundamenti – tervist – tänu millele saame rahulikult tegeleda endale olulisega. Tarbides kohalike talunike, kalurite, jahimeeste toitu, tagame võimalused iseseisva kogukonnana toime tulla ka erinevates (rahvusvahelistes) kriisides. Tarbides kohalikku toodangut loome oma inimestele võimalused elada ja töötada ka väljaspool suurlinnu.
Aeglastes linnades väärtustatakse kohalikku käsitöötraditsiooni ning kultuurielu. Kohalik kultuurielu aitab meil elurõõme ja raskusi mõtestada, see aitab hetkeks välja lülitada igapäeva rütmidest ning tuua ellu uusi perspektiive kaugustesse lendamata. Mõistagi tähendab see, et tunnustame ja hoiame enda loomeinimesi, kes meie ellu ilu toovad. Puhkehetked, kus naudime loomet, aitavad meil oma emotsioone maandada ja igapäeva toimetustes olla leidlikumad ning leida väljakutsetele paremaid lahendusi.
Aeglastes linnades väärtustatakse looduslikku elukeskkonda. Rohelus, kuhu ära kaduda ja kus end liigutamas käia, võib näida linnas tühisena, kuid ometigi on see teadusuuringute kohaselt väga mõjus inimeste vaimse tervise hoidmisel. Võiksime pikalt kõneleda ka teiste liikide säilimisest, mis ei ole vähemolulisem. Samas võime olla hoolimatud ning öelda „tühja need teised liigid”, kuid linnulaul ning toredad kohtumised erinevate loomadega toovad vahel ehk märkamatult rõõmu meile endilegi.
Mis ehk kõige olulisem: aeglastes linnades väärtustatakse võimalusi kogukonnal koos käia! Nagu ütles Pier Giorgio Olivetti: „Aeglane linn ei saa olla magala piirkond, see on kogukond!” Tervislikus elukeskkonnas peab olema võimalusi tugevdada kogukonna tunnet. Tugev kogukond aitab meil raskustega paremini toime tulla. Võimalused jagada oma mõtteid ja tundeid inimestega kogukonnas vähendaksid kindlasti ka kuude pikkuseid järjekordi psühholoogide juurde pääsemiseks.
Aeglastes linnades nauditakse nende rahulikkust nii nagu see on. Ei unistata suuremaks ja uhkemaks kasvamisest, vaid nauditakse kogukonnana tugevamaks kasvamist, kohaliku loodus ja kultuuripärandi hoidmist ning rahu.
Sisimas loodan, et lugedes erinevaid aspekte, kuidas hoida tervemat elukeskkonda, kangastus teie silme ette positiivseid näiteid oma elukeskkonnast. Kuigi ühtegi Eesti linna Cittaslow võrgustikku ei kuulu, on meil siiski linnu, mis võivad selleks kvalifitseeruda.
Kirjutan sellest, sest globaliseerumise, linnastumise, majanduse kasvu ja tehnoloogia arengu taustal ei ole kirjeldatud aeglaste linnade väärtused enam iseenesest mõistetavad. Need on järjest haruldasemad ja kaduvad. Kui soovime, et meie ümber oleks jätkuvalt autentne, loomulik, toetav elukeskkond, siis peame seda teadlikult märkama, üheskoos hoidma ja selle eest seisma. Kui seisame üheskoos nende väärtuste eest hoiame jätkusuutlikumat elu planeedil Maa, aga ka puht enesekeskselt iseenda ja oma lähedaste vaimset tervist!