Täpselt nagu kõik muu tänapäeva tempokas maailmas, võib isegi kunsti nautimine muutuda kiirustavaks. Kel vähegi kogemust mõne kunstimuuseumiga, kus tuntud artistide kuulsad teosed nähtaval on, võib silme ette manada pildi tunglevatest rahvamassidest, kes meeletult maali või skulptuurini jõuda tahavad. Ja kirss tordil: suurem enamus neist peatub vaid viivuks, klõpsab telefoni pooleldi uduse ja tõenäoliselt hiljem ununeva pildi ning kappab siis edasi.
Aeglase kunsti liikumine proovib sellisele kiirustavale tarbimisele tuua vastukaalu. Alates 2010. aastast korraldatakse igal aastal aprillis aeglase kunsti päeva, millest võtab osa ligi 1500 muuseumit ja galeriid üle maailma. Aeglase kunsti päeva eesmärgiks on inimesi inspireerida kunstiteoseid pikemat aega ja rahulikumalt vaatlema. Täpsemalt seisneb idee selles, et…
- õpiksime konkreetset kunstiteost seeläbi detailsemalt tundma ja üleüldse rohkem ümbritsevat nägema,
- suudaksime kunstist inspireerituna luua rohkem lugusid, kogeda rohkem tundeid ning edukamalt arvamusi kujundada,
- veedaksime kunstiteostega vaikselt aega,
- oleksime inspireeritud kunsti nautides üha enam ja enam aega veetma.
Ei ole oluline, et sa kunstiteose või selle looja kohta midagi juba varasemalt teaksid. Aeglase kunsti liikumine on vastupidiselt hoopis kaasava suunaga: isegi, kui oled kunsti vallas täielik võhik, võid sellest rõõmu tunda. Küll aga võib selline aeglase kogemise hetk sinus huvi tekitada ning sel juhul on igati teretulnud, et uurid hiljem lisaks.
Millele võiksid keskenduda, kui maali või muud kunstiteost aeglaselt naudid? Võta hetk aega, et tajuda teost tervikuna, samuti võid tutvuda selle loomise aasta, autori või kasutatud tehnikaga, kui sellekohane info on olemas. Edasi liigu täpsemalt detailide uurimise ja mõtisklemiseni. Selleks kasuta julgelt viis minutit või rohkemgi, et jõuaksid kunsti erinevatest aspektidest nautida. Näiteks võid tähelepanu pöörata järgmisele:
- värvid ja mustrid: kui palju erinevaid värve ja varjundeid on kasutatud, et luua täpselt see toon, mida näed?
- kompositsioon: millistest osadest kunstiteos koosneb ja kuidas need üksteisega suhestuvad? mis on peidetud kaugele tagaplaanile?
- harmoonia: kuidas sulanduvad värvid üksteisega, millist atmosfääri ja emotsioone see üldine koosmäng loob?
- perspektiiv: millise nurga alt on teos loodud? kas see on ebaharilik või mingil moel üllatav? kelle silmade läbi võiksime näha lugu avanemas?
- tekstuur: kas värvid on lõuenditele lisatud ühtlasena või erinevates kihtides? kas see paistab sulle taotlusliku või juhuslikuna?
- teema ja sõnum: mida võiks artist tahta oma teosega edasi anda? milliseid muljeid teos sinus esile kutsub?
- sisu: kes või mis on kunstiteosel üldse kujutatud? milline võiks olla nende lugu? kas tegemist on päris inimeste või kujutletud karakteritega?
Peale sellist üksikasjalikku vaatlemist ja mõtisklemist on aeg jälle samm eemale astuda ja veelkord kogu teost tervikuna endasse võtta. Võta teadlikult aega kunstiteose ja selle loomisesse kulunud töö ja hoole hindamiseks.
Ja viimaks küsi endalt: mis tundeid teos minus tekitas? millised mälestused kerkisid esile? kas leidsin inspiratsiooni, et ise ka midagi luua, olgu selleks maal, luuletus või kasvõi arvustus tuttavatele?
PS! Kuigi antud suunitlused lähtusid maalikunsti nautimisest, siis võid vabalt valida kunstiharu, mis Sind enim kõnetab.
Kasutatud allikad:
https://www.ashmolean.org/article/slow-art#collapse2079676
https://www.slowartday.com/about