“Aeglusta: tehes vähem saa Harvardist rohkem väärtust” (originaalpealkiri Slow Down: Getting More out of Harvard by Doing Less) – just sellise pealkirjaga pöördumise täis mõtlemapanevaid soovitusi adresseeris ühe maailma tippülikooli Harvardi dekaan ambitsioonikatele alustavatele tudengitele 2000ndate alguses.
Kirjas rõhutati vajadust langetada raskeid otsuseid selle kohta, millele päriselt keskenduda ja mida kõrvale jätta, et saavutada täiust kitsamas valdkonnas. Juhtkond julgustas alustavaid noori olema avatud katsetamisele ja huvide muutumise käigus enda vastu lahkeks jääma, jätma oma päevadesse tühja ruumi, muutma sotsiaalsed suhted prioriteediks, leidma viise oma huvide mõtestatud ühendamiseks ning eneseavastuseks väljaspool akadeemilist maailma.
On imetlusväärne mõelda, et ka nii väljakutsetest tulvil ja täiusele suunatud keskkondades aeglasema hariduse põhimõtteid väärtustatakse. Selle värvika näite puhul on mõistetav, kuidas kõrgete akadeemiliste ambitsioonide ja pikaks venivate lisakohustuste listiga eliitkoolide koorekiht võib aeglustamisest kasu lõigata, kuid samas ei tasu unustada, et soovitused on olulised igal tasemel õpilaste jaoks.
Järgnevalt kirjutame lähemalt aeglasest haridusest ja selle vastandumisest haridusele, mida enamik meie üldhariduskoolidest õpilastele praegu pakub. Postituse lõpust leiad mõne lihtsa praktilise nipi, mida oma õpilaste või lastega katsetada.
Mis iseloomustab aeglast haridust?
Aeglase hariduse tuumaks on õpetamise ja õppimise tulemuslikkust hinnates fookusesse seada hindeliste tulemuste asemel kvaliteedile keskenduvad meetmed, samuti õpetaja ja õpilaste omavahelised suhted. Kui tänapäeval valdavana leviv “kiirharidus” paneb suurt rõhku akadeemilistele saavutustele, siis aeglane haridus seab oma keskmesse õppesisu päriselt mõistmise, kriitilise mõtlemise oskuste arendamise ja tõelise uudishimu. Hariduse andmine on sel viisil väärtustest lähtuv ja läbimõeldud.
Aeglast haridust saavast õpilasest kasvab tugevate väärtuste ja eetilise käitumisega end ümbritsevast lugupidav ainulaadne indiviid, kelle elus on palju kohalolu, rõõmu ja suurem eesmärk. Peamise õppevahendina nähakse aeglastes koolides käed-külge praktilisi tegevusi ja julget katsetamist.
Aeglase hariduse põhiprintsiibid on järgmised:
- õppeprotsessis võimaldatakse piisavalt aega sügavaks õppimiseks, mis saab anda reaalseid ja praktilisi tulemusi,
- õpikogemuste keskmes on aja võtmine uudishimuks, innukuseks ja reflekteerimiseks,
- õppimise käigus võetakse aega dünaamiliste, koostöiste, demokraatilike ja toetavate suhete loomiseks.
Kuidas luua aeglase hariduse põhimõtetega ühtivaid õpisituatsioone?
Kuna enamik õpilastest õpib praegu ja jätkab ka edaspidi õppimist koolides, mis sobivad paremini kiirhariduse sildi alla ja üleöö aeglasesse kooli ei satu, tahame jagada mõningaid nippe, mida järk-järgult rakendada, et õppimist lastele-noortele meeldivamaks ja tõhusamaks muuta.
Siin on mõned soovitused:
- julgusta õpilasi küsimusi küsima ja ise infot juurde otsima, et tekiksid rikkalikud arutelud ja terviklikum arusaamine uuritavast teemast – selle saavutamiseks on enamasti vajalik läbitavate teemade hulga vähendamine,
- loo võimalusi sügavaks keskendumiseks minimeerides rangeid ajapiiranguid, ärevat tempot ja pidevat täiskasvanu poolset sekkumist,
- planeeri õppetegevusi õpilaste huvidest lähtuvalt ja lase neil endal aeg-ajalt valida teema, millega tegeleda tahavad,
- tõsta fookusesse õppeprotsessi üle arutlemine ning aita õpilastel märgata õppimisega seotud isiklikke väljakutseid ja võimalusi nende ületamiseks,
- leia hetki päris elus ja looduses õppimiseks klassiruumide ja tubaste tegevuste asemel.
Kui õpetajana on keeruline niigi suure koormuse ja õppekava nõuete kõrvalt sellist aega leida, siis võiks kaaluda ka järgmisi mõtteid:
- asenda pidevad ja väikesed kodutööd mõne suurema loovprojektiga – sel juhul saavad õpilased sügavama õpikogemuse ja igapäevaseid ümberlülitusi on ka õpetajale endale vähem, kui tagasisidet saab anda suuremate intervallide tagant,
- rakenda õppemeetodeid, kus õpilased saavad üksteist ise vaheldumisi õpetada ja tagasisidestada – õpilased töötavad teemad läbi sügavamalt ja õpetaja säästab aega hindamiselt.
Mis ajendab aeglase hariduse rakendamist?
Aeglase hariduse liikumine on inspireeritud ülemaailmselt paljude haridustöötajate silmis suureks murekohaks olevatest õppekavadest, mis nõuavad suurel hulgal liiga kompaktseks muudetud materjalide läbimist ebarealistliku ajaraami jooksul. Kuna ühe õppeaasta jooksul nõutakse liialt suure hulga teemade läbimist, pole võimalik ühegi teemaga tõeliselt põhjalikult ja süvitsi tegeleda. See loob ebavajalikke pingeid nii õpetajatele kui õpilastele, kuna pidevalt on tunne, et ollakse graafikust maas. Lisaks tahetakse aeglase haridusega vastukaalu pakkuda standardiseeritud ja võrdlevate testide kiirele levikule.
Kust leida praktikasse rakendatud aeglase hariduse põhimõtteid?
Aeglase hariduse põhimõtetega sarnaseid meetodeid praktiseerivad mitmed alternatiivpedagoogika suunad, nagu näiteks Montessori ja waldorfpedagoogika. Samuti võimaldavad suuremat mänguruumi õppekava läbimisel koduõppe võimalused.
Kasutatud materjalid:
https://en.wikipedia.org/wiki/Slow_education
https://sloweducation.co.uk
https://www.slowmovement.com/slow_schools.php
https://www.sloww.co/slow-down-harvard-letter/