Aeglane turism on aina jõudsamalt kasvamas alternatiivseks valikuks massiturismi kõrval. Liikumine hakkas kujunema 1990. aastatel Itaalias, peamiselt inspireerituna aeglase toidu ja CittaSlow aeglaste linnade kontseptsioonidest. Just aeglased linnad muutusid massiturismile vastukaalu pakkuvateks sihtkohtadeks. Aeglase turismi keskmes on eesmärk koguda küll arvuliselt väiksemas hulgas, kuid see–eest tähenduslikumaid ja meeldejäävamaid reisikogemusi. Ühtlasi on see üks allharusid jätkusuutlikkust turismist, rõhutades reisija isikliku vastutuse komponenti reisielamuse kujundamisel.
Et aeglase turismi väärtust paremini mõista, on hea võtta arvesse massiturismi kui tavapärase populaarse valiku varjukülgi. Nimelt avaldab niisugune reisimine negatiivset mõju ja üleliigset survet nii reisijale endale kui sihtkoha loodusele, kultuurile ja keskkonnale. Massiturism põhjustab sageli stressi, sellest saadavad kogemused on pinnapealsed ja muljed põgusad. Lisaks iseloomustab seda hooajalisuse komponent.
Aeglast turismi ilmestavad mitmed põhimõtted. Olenevalt sellest, kui paljusid osi nimekirjast inimene oma reisi jooksul järgib, saab teda aeglase reisija skaalale paigutada. Olulisemad ideed on järgmised:
- väikesed vahemaad reisimiseks ning keskkonnasõbralike transpordivahendite eelistamine, näiteks kohalikud rongid ja praamid;
- võimalikult pikk aeg reisil olemiseks;
- rahulik ja lõõgastunud meel, mille loomisega alustatakse juba kodus enne reisi algust;
- kohalikes toidukohtades söömine ja toidukultuuri kohta päriselt õppimine;
- kohalikelt turgudelt ja otse tootjatelt kauba ostmine;
- uute oskuste õppimine reisil olles;
- tehnoloogiale ja masinatele toetumise vajaduse minimeerimine;
- eheduse kogemine ja kohaliku eluolu mõtestamine;
- oma süsinikujälje minimeerimine.
On läbi viidud mitmeid uuringuid ning kaardistatud, mis motiveerib inimesi aeglast turismi valima ning mida peavad aeglased reisijad väärtuslikuks. Läbivate joontena tulevad välja järgmised motivaatorid:
- tõelise lõõgastumise kogemine ja argipäevast põgenemine;
- rohked võimalused eneseanalüüsiks, reflekteerimiseks ja enesearenguks;
- avastamisrõõm, kusjuures eriti olulisena kohaliku toidukultuuri ja pärandi avastamine ning nautimine;
- kaasatud olemise tunne ning võimalus olla tegevustes rohkem osaline kui pealtvaataja;
- uudsuse otsimine, kaasa arvatud uudse viisi leidmine aja tunnetamiseks ja sellega suhestumiseks;
- stressi tekitavate ja mürarikaste keskkondade vältimine.
Aeglast reisimist planeerides võtavad inimesed seega teadlikult aega, et kohaliku ajaloo ja kultuuriga süvitsi tutvuda. Seda võib soodustada näiteks kohalike inimeste juures kodumajutustes või ka keskkonnasõbralikes rohelistes hotellides ööbimine. Seeläbi on muuseas märkimisväärselt lihtsam sihtkohta ennast ja selle elanikke austada ning neile kahju toomist vältida. Kuna aeglase turismi keskmes on ringiliikumise ja suurte vahemaade läbimise vähendamine, ei ole inimesed piiratud ka graafikutest ja kindlaid populaarseid vaatamisväärsusi tutvustavate fikseeritud marsruutide jälgimisest.
Aeglane turism pakub reisijale sageli intellektuaalset kogemust, võimaldades mõtestada kaasaja maailmaga kaasaskäivaid hüvesid ja pahesid ning hinnata seda, mida aeg kui selline üldse tähendab. Samuti lähtuvad reisil kogetud tegevused pigem õppimise ja teadmiste kogumise komponentidest kui eesmärgitust lõbutsemisest.
Tegevused, mis aeglase turismi liikumisega hästi haakuvad on näiteks religiooni ja kultuuriga seotud asutuste külastamine rahulikus tempos, reisid loodusesse ja füüsilist aktiivsust võimaldavad harrrastused, kohalike tootjate ja põllumajanduskultuuriga tutvumine, veinituurid ja toiduga tutvumine ning sellega seotud ajaloo ja valmimisprotsessiga end kurssi viimine.
Aeglane turism on populaarsust kogumas nii Euroopas, USAs kui Ladina-Ameerikas. Enim paikneb ametlikke aeglase turismi sihtkohti Itaalias ja mujal Lõuna-Euroopa maapiirkondades. Eestis on aeglase turismiga enim seotud maaturismi võimalusi loovad teenusepakkujad.
Kui kohe välismaale reisida ei ole võimalik, aga artikkel pani inspiratsiooni tärkama, et aeglase turismi võlusid ja võimalusi ise järgi katsetada, siis selle tarbeks olemegi loonud väikese ülevaate paikadest Eestis, kus seda eriti hästi kogeda. Tegemist on eelkõige paikadega, kus on säilinud autentsed kogukonnad oma eripärase kultuuriga:
- Peipsi sibulatee: vanausuliste arhailiste usuliste kommetega tutvumine, jalgrattaga külakeste vahel liikumine, sibulakasvatuse eripärade tundmaõppimine, külalislahked kohalikud;
- Kihnu ja Ruhnu saared: UNESCO vaimse pärandi nimistusse kuuluvad traditsioonid, teatav eraldatus mandrist ja sellest tulenev paindlikkus ilmaoludest sõltuvana, kalastuskultuur, tugevad kogukonnasidemed, rahvalaulud;
- Seto Külavüü: omanäoline keel, mitmed RMK metsaonnid, jalgrattaga reisimise võimalus, müstilisuse avastamine.
Kasutatud materjal:
https://en.wikipedia.org/wiki/Slow_tourism
https://issuu.com/keskula/docs/aega_on_ajakiri_veebi